Juuli teisel nädalal otsustasin minna reisima, et jälle rohkem maailma ilusaid paiku ja riike lähemalt näha ning saada uusi reisimuljeid. Seekord valisin suvise reisi sihtkohaks kõige kaugema Euroopa paiga- PORTUGALI. Olen ka varem unistanud suvitamisest Atlandi ookeani kaldal Euroopa mandri kõige läänepoolsemas kohas Portugalis. Mul õnnestus ööbida 2 ööd otse Atlandi ookeani kallastel Portugali mägises kuurorthotellis. Reisi ajal oli veel 2 hotellipaketti lisaks planeeritud. Portugal asub lähistroopilises kliimavöötmes ning päevakuumust ja päikest on rohkem kui meil. Sellel ajal meid teavitati ka päikese UV-indeksist- 9,6. Seetõttu soovitati meil liikudes ka käsi, jalgu ja näopiirkonda kreemitada päikesekreemiga, kuigi ka 9,6 on siiski ainult looduslik UV- foon. Heledanahalised võiksid seal aeg-ajalt päevasel ajal siiski kreemi peale kanda.
Reisi sihtkohta Lissaboni lendasin FinnAir liinilennuga, mis kestis üsna pikalt ning nautisin seda väljakutset. Ka koju jõudes Lissabon- Helsinki- Tallinn suunal leidsin, et Soome FinnAir on jätkuvalt üks parimaid ja mugavamaid lennufirmasid. Lissaboni jõudes liikusime kaheks ööks esimesse hotelli. Jätkus linnaekskursioon Portugali pealinnas. Ookeanile avatud tuhandenäoline pealinn Lissabon, suurte maadeavastuste kuldajastu hiilgus ning Euroopa uinuv kaunitar. Kogu maailmas elab hinnanguliselt 17,4 miljonit portugallast, neist Portugalis 10,2 miljonit. Portugallane ise on pigem tumedanahaline, lühemat kasvu ja temperamendilt rahuliku iseloomuga. Eestlasi ja portugallasi on võrreldud üsna sarnastena, seetõttu eestlased võiva ennast üsna koduselt tunda Portugalis viibides. Portugal on väga pika Euroopa kultuuritraditsioonidega riik. Portugali kuldajastu on olnud varasemalt. Seal ringi liikudes kohtad siiski väga kenasid inimesi, kes on saanud oma elu nautida vabas ja kultuurses Euroopas. Portugalis on inimesed kenad, ausad ja kohusetundlikud. Portugal on üsna puutumata jäänud 2. maailmasõjast. Teisel hommikul lahkume Lissabonist ning sõidame tuntud ülikoolilinna Coimbrasse, mida varjamatu uhkusega nimetatakse Portugali Oxfordiks. Sõitmine mööda Portugali lääneserva põhimaanteed oli muljetavaldav ning selgus, et maanteed ja teedevõrgustik Portugalis on üsna heas seisukorras. Neljarealine kiirtee ühendab Lissaboni, Portot ja teisi tähtsaid Portugali linnu. Külastasime ka kanalite kallastel asuvat maalilist Aveiro linna, mis on senini üheks Portugali soolatootmise keskuseks. Tegime pikema linnaekskursiooni ajaloolises Porto linnas. Porto on töökas, energiline ja äärmiselt uhke oma traditsioonide üle. Üldiselt oli aru saada, et Porto-s on päris hea elada. Lissabon ise kuulub maailma linnade esikümnesse oma heaolu, vaba Euroopa traditsioonide, kõrge kultuuri ja kena suhtluse poolest. Lissabonis üldjoontes nauditakse igat oma päeva enam- vähem sarnaselt nagu Soomeski- tihe kohvi joomine, huvitavate telesaadete vaatamine, sportimine, ajalehtede ja raamatute lugemine ning hea tervise hoidmine. Lissabonis elab pisut üle 0,5 miljoni inimese ehk elanike arvult on Lissabon veidi suurem linn Lõuna- Euroopas kui Tallinn. Päike paistab Portugalis kõrgemalt ja palavamalt päeval kui meie kliimavöötmes.
PILDIGALERII nr. 1 Portugali reisist on SIIN (klikka):
https://photos.app.goo.gl/pigFhuc3Ne28xWZi9
Porto on väga tuntud oma portveini poolest. Portvein on saanud oma nime algselt Portugalist. Viinamarjad kasvavad siin soojemas ja niiskemas lähistroopilises kliimas ning võibolla ka veinile annab lõunapoolsus parema maitse. Portugali veinimõisates kääritatakse ka Portugali oma brändit. Portvein on jõulisema ja rikkalikuma maitsega alati sisustamas ka portugallaste endi päevi. Sandemani veinikeldris õppisime portveini degusteerima ning saime põhjalikud teadmised Portugali veinitootmise protsessist. Tavaliselt üle kümne aasta veini ei kääritata eraldi.
Portugali loodus on eraldi mainimist väärt. Atlandi ookeani kaldal on küll kliima lähistroopiliselt soe, kuid igapäevaselt peab arvestama kuuma, niiske ja külma õhu vaheldumisega. Seda nii ookeani kaldapiirkondades kui ka Portugali sisemaapiirkonnas. Tihti peab varuks olema ka soojem tuulejope. Atlandi ookean ise on päeva jooksul päris tihti muutuv. Olles 2 ööd mägises piirkonnas kuurorthotellis nautisin pikemaid oma õhtuid Atlandi ookeani kaldal, vaadates ookeanivaadet hotelli rõdult ning ka välibasseini puhketoolilt. Märkasin, et ookean muutub u. iga 3-4 tunni tagant- kord on tuulisem, tormisem; siis kattub uduga, siis on jälle vaiksem ja soojem. Niimoodi toimub õhuvoolude vaheldumine ookeani kaldal ühe päeva jooksul. Päikeseloojangul kumas kaugelt Ameerika manner õrnoranži vaatega, kus nendel hetkedel just päike alustas tõusmist ja algas hommik USA idarannikul.
Veetsin ühe päeva ka tuntud Portugali rannakuurordi Nazare promenaadil. Ilm oli siis pisut tuuline, kuid hetked ja emotsioonid olid värvikirevad Nazare rannas. Nautisime seal kuuma shokolaadi ja alkoholivabat õlut. Pildid tuntud Nazare rannakuurordist Atlandi ookeani kaldal on allpool. Ümberringi oli näha ranna-volley võistlusi koos erinevate riikide rannavõrkpalluritega, millele oli võimalik kaasa elada. Loomulikult oli näha ka vallalisi portugali naisi ning lähedal asuval Nazare turul käis kauplemine. Portugallane on viisakas ja kultuurne Euroopa inimene.
Liikusime reisi käigus ka mägistel matkaradadel, mis viisid meid tuntud mägilossidesse Portugali sügavas mägises metsalooduses. Seal oli kõrgel lossitornis ka mõnus kohvi juua. Ühes sellises Portugali mägilossis meeldis suviti puhata tuntud Taani kirjanikul Hans Christian Andersenil. Vaatasime seda lossi põhjalikult ning püüdsime ka mõnusalt puhata. Kõrgemalt lossitornist avanes vaade Lissabonile kaugemalt.
PILDIGALERII nr. 2 Portugali reisist on SIIN (klikka):
https://photos.app.goo.gl/Y56fozdqFUuZzHDV6
Portugali reisilt tulles veendusin jälle, et vabas Euroopas elavad ilusad ja õnnelikud inimesed. Eesti inimestele võib Portugal olla üsna sobiv reisimiseks, ringi liikumiseks ja suvepäevade nautimiseks. Seal on üldjoontes rahulik elu.
NB! Kui on antud teema ja reisikajastuse vastu ajakirjanduslikku huvi, siis võib minu poole pöörduda
meilitsi: andres.seire@tehnika.edu.ee
